| | | | |
Pealehele / Intervjuu
Õde ja vend Glebovid erinevad teineteisest kui öö ja päev
Kuupäev: 01.03.2008
Iluuisutajatest õde ja vend Jelena Glebova ja Ilja Glebov on üksteise suurimad poolehoidjad, kuigi väiksena kaklesid nad nagu kass ja koer.
Eesti parim naisiluuisutaja peab spordialani jõudmise eest venda tänama – Ilja Glebov oli väiksena tihti haige, mistõttu arst soovitas noormehel hakata tegelema mingi spordialaga, mida harrastatakse külmas. Vanemad viisid kuue ja poole aastase poja Irina Kononova juurde iluuisutamisesse, hiljem läks sama rada ka nende tütar. «Käisin ükskord venna trenni vaatamas ja mulle nii väga meeldis,» meenutas juunis 19-aastaseks saav Glebova. «Aasta pärast, kui olin viieaastane, hakkasin samuti uisutama.»
Algselt tegelesid mõlemad üksiksõiduga, kuid viis aastat tagasi pandi juulis 21. sünnipäeva tähistav Glebov koos Maria Sergejevaga paarissõitu tegema. Sellist mõtet, et õde-vend oleks paari pandud, ei tulnud kellelegi. «Meie vanusevahe on liiga väike, vaid kaks aastat, lisaks olen mina tema jaoks liiga suur,» selgitas Glebova. «Arvan, et meil oleks äärmiselt raske koos sõita, kuna meil on totaalselt erinevad iseloomud, me ei saaks koos tööd teha.»
Aktiivne muusik
Seda, et välimuselt üsna sarnased õde ja vend on iseloomult erinevad kui öö ja päev, kinnitavad kõik neid tundvad inimesed. «Olen liiga energiline ja kiire, aga Ilja on rahulik ja mõtleb kogu aeg,» muigas Glebova. «Mina ainult teen ja teen, aga Ilja mõtleb ja siis alles teeb.»
Praegu saavad omal alal üha tõsisemalt maailma tipu poole pürgivad Glebova ja Glebov omavahel suurepäraselt läbi, kuid nagu igal õel ja vennal, on ka neil ette tulnud omajagu nääklemisi. «Kordamööda kiusasime, aga tülisid ikka oli,» naeris Glebov. «Mäletan, et kui vanemad kodust ära läksid ja me kahekesi jäime, läks päris sageli kakluseks, olime nagu kass ja koer.»
Glebova tunnistas, et tihti oli algatajaks tema. «Tavaliselt oli niimoodi, et mina kiusasin sõnadega nii kaua, kuni Ilja närvid enam vastu ei pidanud,» sõnas ta. «Ta on väga rahulik inimene, aga ütlesin vahel ikka selliseid asju, et ta ei suutnud mu mõnitamisi enam taluda. Ja kui vanemad kodust ära läksid, sain karistuse.»
«Aga see oli ju lõbus,» heitis Glebov pilgu väikeõe suunas.
«No sinul võis lõbus olla!» purskas Glebova seejärel naerma. «Minul oli ka naljakas, kui Iljad kiusasin, aga ma ei mõelnud, mis saab siis, kui ei ole ema, kes ei lubanud Iljal mulle haiget teha. Aga see kõik on minevikus, nüüd oleme me suured sõbrad.»
Glebov meenutab, et viimati sai õega madistatud aastaid tagasi, veel enne teismeiga. «Mäletan, et viimane kord võis olla siis, kui olin umbes kaheksa-aastane,» arvas ta.
Nüüd ei teki tegelikult kaklusteks eriti võimalust, kuna seda, et nad mõlemad kodus oleks, juhtub üsna harva. «Kui mina olen kodus, siis Leenat ei ole, ja vastupidi,» möönis Glebov. «Me ainult jäähallis kohtumegi,» lisas Glebova muiates.
Kuigi uisutamine võtab õe-venna elust üsna suure osa, jääb mõlemal aega ka muudeks asjadeks. «Muusika on mu suur kirg, mängin basskitarri,» avaldas Sofias juunioride maailmameistrivõistlustel paarissõidus kuuenda koha saanud Glebov. «See on mu hobi, praegu olen kolmes bändis.»
Kõik bändid viljelevad totaalselt erinevaid muusikastiile. «Esimene on lihtsalt lõbus bänd, teine on jungle ja kolmas metalcore,» loetles Glebov. «Kõige südamelähedasem on mulle neist teine ehk ansambel nimega Delicate Sunday.»
Glebova suur kirg on disain – ta on kujundanud nii oma võistlus- kui ka trennikleidid. Audentese spordikooli 12. klassis õppiv piiga on varem korduvalt öelnud, et soovib disaineriks saada, aga nüüd, veidi enne lõpueksamite algust on pea täis juba mitmeid teisi ideid. «Ma ei ole veel täpselt otsustanud, kuhu edasi minna, aga üha rohkem kaalun reklaami õppimist,» avaldas Glebova. «Igatahes lähen kindlasti kohe sügisel ülikooli ega jäta aastat vahele.»
Glebova vehkis lipuga ja karjus
Tallinna Tõnismäe reaalkooli lõpetanud Glebov ühegi kõrgkooli hingekirja ei kuulu. «Mul pole praegu õppimiseks aega,» tunnistas Glebov ning lisas: «Olen natuke laisk, ma pigem magan, kui õpin.»
Noormees on küll kahel korral õpinguid alustanud, kuid mõlemal puhul on uisutamise tõttu tulnud alustatu pooleli jätta. «Sügisel on väga palju võistlusi ja siis tekib selline hunnik võlgu, et läheb äärmiselt raskeks,» sõnas nii hüdrograafia kui mehhatroonika eriala omandamist alustanud Glebov.
Iga kord kui õde ja vend ühel võistlusel on, püüavad nad üksteist toetamas käia. «Ka siin, Sofias istusin Ilja võistluse ajal tribüünil, vehkisin lipuga ja karjusin,» naeris Glebova. «Arvan, et olin rohkem närvis kui nemad ise.»
Glebovi sõnul on lähedase tugi väga oluline. «Kui tead, et keegi vaatab ja toetab, keegi tahab, et sul hästi läheks, on kohe palju parem uisutada,» kinnitas Glebov, kes loodab vähemalt 2014. aasta Sotši olümpiamängudeni tippspordis püsida.
Mõlemad kinnitavad kui ühest suust, et on teise üle äärmiselt uhked. «Kui Ilja ja Maša hakkasid eelmisel aastal juunioride võistlustel käima, küsiti mu käest pidevalt, kas meil on lihtsalt sama perekonnanimi või on ta minu vend,» rääkis Glebova, uhkusenoot hääles. «See ei ole väga tavaline, et õde ja vend nii heal tasemel uisutavad. Võib-olla ma ei näita seda väga tihti välja, aga sisemiselt tunnen oma suure venna üle suurt uhkust.»
Ilja Glebov
Sündinud: 22.07.1987
Pikkus: 180 cm
Hobid: mängib kolmes bändis basskitarri – Delicate Sunday (jungle), Zvuki Tutotški (fun) ja Alice On Dope (metalcore)
Jelena Glebova
Sündinud: 16.06.1989
Pikkus: 163 cm
Hobid: Suusatamine, lumelauasõit, disain
Levandi hindab mõlemat kõrgelt
Nii Jelena Glebova kui ka tema vanema venna Ilja Glebovi arengut inimese ja uisutajana näinud treener Anna Levandi hindab mõlemat sportlast kõrgelt.
«Leena ja Ilja alustasid mõlemad Irina Kononova juures, aga tänu Leenale jõudsid nad minu uisukooli,» meenutas Levandi. «Olin ühes spordipoes, kui järsku kargas mulle ligi üks väike tüdruk ja teatas, et tahab minu juures treenida.»
Glebovi paarissõitjaks tegemise juures mängis suurt rolli just Levandi. «Oli näha, et ta kasvab suuremaks ning on üksiksõidu jaoks natuke liiga raske ja suur,» selgitas ta. «Minu koolis treenis aga väga hea tüdruk Maria Sergejeva, Maša on ehtne paarissõitja, ta on selleks lausa sündinud. Ja niimoodi ma täiesti sunniviisiliselt nad koos sõitma paningi.»
Esimesed aastad olid Levandi mälu järgi Glebovile äärmiselt keerulised, kuna noormehe hing kuulus veel üksiksõidule ja ta ei tahtnud kuidagi paarissõiduga leppida. «Nende treenerile Jekaterina Nekrassovale tuleks ausammas püstitada, et ta vastu pidas ja on paari nii kõrgele viinud,» muigas Levandi.
Treeneri sõnul on õde ja vend täiesti erinevad inimesed. «Leena on väga sihikindel – teab, mida tahab ja mida teeb, mõtleb kõik asjad läbi, planeerib ja analüüsib,» kirjeldas Levandi. «Ta teeb supersuure isuga seda, mida armastab.»
«Ilja tundub looduse poolest andekam olevat,» jätkas ta. «Ja nagu kõik andekad, laseb ta selle peal liugu ja on veidi laisk. Aga iseloomult on ta hea ja südamlik, üldsegi mitte egoistlik.»
Levandi sõnas, et õde ja vend on nii erinevad, et see teeb talle lausa nalja. «Leena on alati kiire, Ilja on palju aeglasem,» lausus ta. «Aga eks igas peres ole kaks vanemat, üks laps on ühe ja teine teise moodi.»
Maarja Värv, Postimees.ee
| | |
