| | | | |
Pealehele / Intervjuu
Jelena Glebova - elu uisuteral
Kuupäev: 02.03.2009
Iluuisutaja Elena Glebova (19) naudib uisutamise juures kõike - kiirust, vihisevat tuult ja hoogu. Kuid on ka hetki, mil neiu jalutab vaikuses ja mõtiskleb omi mõtteid.
Alustasid treeninguid viieaastaselt. Mis oli see, mis nii väikest tüdrukut uisutamise juures võlus?
Võlus ala ilu, vabaduse ja lendamise tunne, kiirus, hoog, tuul kõrvades kui sõidad, ja hüpped! Naudin kõike seda siiamaani.
Oled üle poole elust olnud jääl. Kas midagi on uisutamise pärast ka tegemata jäänud?
Ei oskagi midagi konkreetset nimetada. Olen alati olnud väga aktiivne, nii et jõudsin teha kõike, mida sõbrad-klassikaaslased ja lisaks ka trennis käia. Uisutamine pole kunagi seganud mu eraelu või hobisid. Aga ma jõudsin võistlustel käies näha ka tervet maailma.
Ka sinu vanem vend Ilja on iluuisutaja. Kas olete jääl konkurendid või pigem toetate ja annate üksteisele nõu?
Konkurendid me ei ole! Esiteks oleme õde-vend, nii et soovime üksteisele ainult parimat. Teiseks meil on erinev ala. Ta on paarissõitja, mina üksiksõitja - koos ei võistle. Toetame üksteist alati, kui Ilja-Masha (Ilja partner Maria Sergejeva, toim.) võistlustel kava sõidavad. Mina karjun tribüünidel Eesti lipuga seistes kõige kõvemini, et neid toetada (naerab). Kui nemad võistlevad, siis närveerin rohkem kui ise sõidan, sest tean, et mina hetkel midagi teha ei saa. Alati ka soovitan neile, kuidas saaks paremini teha.
#kast#
Jääl kahe peene tera peal sõitmine on üsna ohtlik. Kui palju on tulnud ette tõsisemaid kukkumisi ja kui kerge on pärast rasket kukkumist taas uisutama sundida?
Mul õnneks väga tõsiseid kukkumisi ei ole olnud, on olnud tavalised, kerged kukkumised. Hüppest näiteks juhtuvad kukkumised päris tihti. Näiteks kui õpid mingi uue elemendi, mida veel ei oska. Kukkumine on täiesti tavaline asi iluuisutamises ning ei sega võitmist. Näiteks Mao Asada (Jaapani uisutaja) kukkus 2008 maailmameistrivõistlustel valusalt esimesest hüppest vabakavas, aga suutis end kokku võtta ja sõitis edasi veatult ning saigi maailmameistriks.
Esimene asi, mida õpetatakse uisutreeningutes lastele, on kuidas õigesti kukkuda, et valus ei oleks ning kuidas kiiresti üles tõusta.
Läksid tänavu koreograafiat õppima. Kui palju saad õpitavat rakendada jääl uisukavades?
Selle poole aastaga, mil olen ülikoolis õppinud, on mu stiil natuke muutunud. Olen nüüd jääl vabam, mõned osad kavas muutsin võttes aluse kaasaegsest tantsust.
Mida on treener Anna Levandi peale uisutamise sulle veel õpetanud?
Anna on vaga tark naine. Mõnikord on mul tunne, et ta teab kõike. Ükskõik millest me hakkame rääkima, ta teab lahendust. Ta õpetab mind mitte ainult hüppama, piruette tegema, vaid ka elama, midagi elus saavutama, jagab oma elukogemusi minuga. Ta mängib väga suurt rolli mu elus. Ma väga austan teda ja tema arvamust.
Ütlesid hiljuti Arteri intervjuus, et 25- aastaselt, siis kui enam uisutada ei jaksa, võiksid kohtunik olla. Mis tunne on mõelda, et oled "pensionär" juba siis, kui elu alles reaalselt algab? "Vanuripõlveni" on ju kõigest kuus aastat...
See on kogu iluuisutamismaailmas nii. Näiteks Tara Lipinski võitis 14-aastaselt olümpiamängud ja lõpetas sellega oma karjääri. Aga ma ei ütleks, et siis saabub pensioniaeg. Siis on lihtsalt aeg muuta oma tegevust. Näiteks võib ka edaspidi uisutada, aga mitte tiitlivõistlustel, vaid kutselise uisutajana jääshow`s. Siis lihtsalt algab elu uus etapp. Õigel ajal karjäär lõpetada on ka oskus (naerab).
Treeningud hoiavad sind nähtavasti vormis, kuid kui palju pöörad tähelepanu toitumisele?
Toitumine on iga sportlase jaoks oluline. Pean saama piisavalt energiat ja vitamiine, aga samas ei tohi liigselt süüa, et kaal oleks normis. Muidugi on sportlaste eelis see, et treeningute ajal põletab väga palju kaloreid. See tähendab, et me võime süüa rohkem kui tavainimesed.
Paistad silma rõõmsameelse ja positiivsena. Siiski on kõigil hetki, kus ollakse omaette ja iseendaga. Milline on see aeg, mil saad iseendasse vaadata, puhata?
Ikka leidub aega, kui olen iseendaga. Vahel olen vasinud kõigest, mis ümberringi toimub. Siis võtan iPodi kaasa ja lähen varahommikul, kui õues on veel jahe ja päike paistab, loodust nautima, lemmikmuusikat kuulates. Jalutan rahulikult tunnikese ning olen siis nagu teine inimene - puhanud, värske, jälle rõõmsameelne ja energiline.
www.naistemaailm.ee
Pamela Parts, Naiste Maailm
| | |
