Jelena Glebova sündis 16. juunil 1989. aastal Tallinnas. Jelena isa on rahvuselt venelane ja on pärit Tverist, tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud.

Iluuisutamisteekond algas Leenal 5-aastaselt, selles on „süüdi" tema vanem vend. Ilja oli lapsepõlves kehva tervisega ja arstid soovitasid tal spordiga tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on lapsepõlvest saadik iluusutamist armastanud, viis ta eksperimendi mõttes oma poja jääle. Ükskord läks ka Jelena Ilja trenni ja armus koheselt sellesse sporti, mis on üks ilusamaid ja mis on nüüdseks tema jaoks kogu elu mõte. „Kõige rohkem võlus mind kiirus, lendamistunne ja hüpped," meenutab Leena.

Kümneaastasena tegi Leena 25. märtsil 1999 oma esimese kahekordse axeli. Tõehetk saabus Jelena jaoks 12-aastaselt, kui ta poes juhuslikult kohtus tuntud Eesti iluuisutreeneri Anna Levandiga. Levandi võitis 1984. aastal maailmameistrivõistlustel hõbedamedali, tal on neli Euroopa meistrivõistluste pronksmedalit ning ta on neljakordne Nõukogude liidu meister. Sarajevo olümpial sai Levandi viienda ja Calgary olümpial kaheksanda koha. Levandile meeldis tüdruku visa iseloom. „Tahan teie juures treenida," lähenes Leena treenerile. „Jelena tegi juba siis igasuguseid hüppeid, mitte nii väga kõrgeid, kuid otsustasin ta siiski enda trenni võtta, kuna ta väga meeldis mulle," meenutab treener. Jelena treenib siiani Levandi juhendamisel.
Kaks aastat pärast koostöö algust tulid ka esimesed tulemused - 14-aastaselt võitis Jelena Eesti meistrivõistlused täiskasvanute klassis, olles parem endast vanematest ja kogenumatest tüdrukutest.

„Tööhoos on meil muidugi tihti ühtedest või teistest asjadest erinev arvamus, kuid me püüame alati kompromissi leida. Meil mõlemal on väga tugev iseloom. Minul näiteks on iga asja kohta oma arvamus, aga tänu sellele, et ma väga austan Annat ja hindan seda, mida ta minu jaoks teeb, austab ja hindab ka tema minu arvamust. Meie omavaheline läbisaamine on seitsmeaastase koostöö jooksul üha paranenud," selgitab Leena. „Anna on üks parimatest kingitustest, mille saatus on mulle andnud. Kui ta poleks omal ajal Allar Levandiga abiellunud, ei oleks praegu iluuisutaja Jelena Glebovat."

Trennide rohkuse tõttu vahetas Leena pärast 9. klassi kooli. Gümnaasiumis käis ta Tallinna Spordi Erakoolis Audenteses. Selles koolis õpivad ainult sportlased, seal on loodud kõik tingimused hariduse saamiseks ning tippspordiga tegelemiseks. „Kolme aasta jooksul nägi minu päev välja umbes selline: hommikul kolm tundi koolis, päevane trenn, uuesti kolmeks tunniks kooli, õhtune trenn. Selline päevakava mulle meeldis ja sobis. Olen alati hea meelega koolis käinud, sest mul oli seal palju sõpru, seltskond oli hea ja pealegi andis Audentes mulle häid teadmisi," tunnistab Leena.

Praegu õpib Leena Tallinna Ülikoolis koreograafiat. „Olen alati mõelnud, et lähen õppima riiete disaineriks, kuid järele mõeldes sain aru, et Giorgio Armanit minust ei saa. Olen oma otsusega väga rahul, sest koreograafia õppimine on väga huvitav ja kasulik, nii enda arenguks kui ka tulevikuks. 80% õppimisest on erinevate tantsustiilide trennid. Peaaegu kõik ained on mu lemmikud. Näiteks Broadway hip-hop, kaasaegne tants, klassikaline jazz, improvisatsioon, jooga, pilates, v6istlustants jne. Kõige suurem pluss on selles, et ei ole vaja laua taga istuda ja loengut kuulata. Iga päev kõige selle ja kahe trenni jaoks energiat ei jagu, kuid tavaliselt saan hakkama. Ilmselt seetõttu, et mulle vaga meeldib see, millega ma tegelen. Ülikoolis õpin ka prantsuse keelt ja täiustan inglise keelt," räägib Leena oma tudengielust.

ISU rahvusvahelistel võistlustel esindab Leena Eestit alates 2003/2004 hooajast, tema iga-aastane areng ei ole ilmselt kellelegi märkamatuks jäänud. „Minu elus oli ka pingeline periood. Nimelt sel hooajal, kui debüteerisin Euroopa ja maailmameistrivõistlustel. Treeningutel ei tulnud midagi välja. Aga kõik paranes pärast Torino olümpiamänge. Olümpia andis mulle suure kogemuse ja kõvasti enesekindlust. Kui kaks nädalat hiljem võistlesin juunioride MMil, mõtlesin: „Mis lastevõistlused need on?" Just sellel ajal lõppes ka see õnnetu periood ja ma hakkasin uuesti hea meelega trennis käima, arenema ja edukalt esinema," meenutab Lena.